TEKST: MARTA STRATSKAS, TOIMETAS: KRISTEL KALJUND
NOOR KUNST 2 | 24
FOTO: MARTA STRATSKAS
MAAL | TEEKOND
Marta Stratskas
TEEKOND
Mõõtmatutes kordades suurem maailm
Maalikunstnik Marta Stratskase jaoks on kõige olulisem vastukaja saada. Mida rohkem seda tuleb, erinevatest kohtades, seda huvitavam, innustavam see on. Berliinis on nii palju erinevaid seltskondi – see on mõõtmatutes kordades suurem maailm.
Ma lõpetasin EKA maali magistrantuuri ja seal on selline ERASMUS+ variant, et sa kirjutad mingi projekti ja taotled pooleks aastaks toetust. See oli 2016. aastal. Ma tulin Berliini ja mulle väga meeldis. Siis pidin Eestisse tagasi minema. Aga siis oligi mingi hetk... kool oli lõpetatud ja ma tahtsin midagi uut ja tol hetkel oli rahaliselt võimalik. Otsustasin, et Berliin on koht. Mul olid siin sõbrad ees. Kogu see teekond ei ole üldse lihtne olnud. … Lõpuks sain paberid korda ja siis jäingi siia.
Kui ainult Tallinnas, ainult Eestis tegutseda, siis mingi hetk küsid – kaugele sa saad jõuda?
Nii kaua kui ma olin EKAs, olin igapäevaselt ümbritsetud kunstimaailmast, kunstnikest. Mul oli stuudio kasutamise võimalus EKA kaudu, olin ümbritsetud bestikatest, kes mind toetasid. Üks hetk, kui see saab läbi, ja sa oled ikka spunki täis – mis seal ikka, ma lähen, üks-kaks-kolm… Siis saad aru, et oled üksi ja tuleb hakkama saada. Ja lisaks see, et Berliinis on iga teine-kolmas inimene loominguga seotud, ta on kas maalija, muusik või tantsija… Samas see hoiab noorena ja on huvitav, see ei ammenda ennast. See tähendab kogu aeg pingutamist, enda vormis hoidmist, distsiplineerimist. Hästi palju pead ise olema. Samas on kõik võimalused. Kui sa ise tahad ja pingutad ja suudad ja jaksad, siis on kõik sinu enda kätes. Kindlasti on seal teised aspektid nagu tähtede seis… Aga piiri ei ole. Kui ainult Tallinnas, ainult Eestis tegutseda, siis mingi hetk küsid – kaugele sa saad jõuda? Ma kuskile mujale ei tahaks praegu, Berliin ei ole ammendunud minu jaoks.
Siin sa ei tea absoluutselt, mis juhtub, võivad täiesti uued võimalused avaneda
Tallinnas on lihtne, kirjutad avalduse, kas saad või ei saa, soovituskiri… Aga siin, muidugi võid taotleda teatud galeriides… See hulk avaldusi, mis igapäevaselt galeristidele laekub! Näituse avamine iseenesest on sisemiselt sama: paned oma asjad välja ja oled närvis. Uued tutvused tekivad, laiendad oma võrgustikku. Eestis sa enamasti enam-vähem tead, kes sul tuleb avamisele, kellega sa klapid. Siin sa ei tea absoluutselt, mis juhtub, võivad täiesti uued võimalused avaneda. Võib ka nii olla, et kui kedagi ei tea ja galerist ei ole osav – lõpuks on avamine nii, et paar kohalikku inimest ja võrgustik ei pruugi avarduda, sest siin on nii palju galeriisid. Et kuidas õigesse kohta sattuda... Väga palju on see õnne küsimus. Berliinis on igal pool nii palju häid näitusi, igal tänaval on galerii. Võib-olla 400 galeriid. Seda ei käi läbi. Kui iga päev käia 8 tundi, siis võib-olla kahe nädalaga käib läbi.
OODATES KÜLALISI, 2024. SEGATEHNIKA LÕUENDIL. 150 X 160 CM.
MARTA STRATSKAS
Kunstniku jaoks ongi kõige olulisem vastukaja saada. Mida rohkem seda tuleb, erinevatest kohtades, seda huvitavam, innustavam see on. Berliinis on nii palju erinevaid seltskondi. See on mõõtmatutes kordades suurem maailm, kui ma eelnevalt kogesin.
Esimene näitus Berliinis oli väga tore. Hästi närvis olin. See oli Eesti majas. Inside out. Oli hästi õnnestunud, sest Eesti maja on hästi avar, hästi ilus ruum oli ja üllatavalt palju inimesi tuli avamisele. Näitus kestis vaid 2-3 päeva, aga selle aja jooksul sain palju rohkem tagasisidet, kui oleksin eeldanud. See oli minu jaoks hästi suur tõuge.
Saada iga päev paremaks selles, mida ma teen
Eesmärk on iga päev oma oskusi paremaks viimistleda. Saada iga päev paremaks selles, mida ma teen. Olen mõtelnud, miks ma ikka veel sellega tegelen. Et kui balansseerida majanduslikku toimetulekut ja igapäevaelu… tudengina see oli väga kerge, aga hilisemas elus nõuab teatud pingutust. See on töö, mida tahan teha, ilma selleta kuivan kokku. Viimasel ajal ma isegi ei mõtle enam selle peale. Lihtsalt see on miski, mis toidab mind. See toidab minu hinge. Mul on mingid perioodid olnud, kus ma pikemalt ei maalinud, paar nädalat. Mul on kohe imelik. Oleks nagu aeg juba. Siis kui ma uuesti alustan – alustamine on muidugi raske – ajataju kaob ära ja lõpuks tunne, et tänane päev on korda läinud – see on nii hea tunne, tundub õige.
MARTA STRATSKAS
FOTO: MARTA STRATSKAS
Käisin kunagi, bakatudengina, industriaalroki kontserdil, heli oli nii võimas… See oli nii vali, et läbistas tervet keha, pisarad voolasid, sest see oli nii võimas. Ma sain aru, et kui ma kunagi saan nii kaugele, et suudan oma maalides selle efekti edasi anda... See on see, mille poole ma püüdlen. Mis ajendab? Et kui kaugele ma suudan ennast puššida. See võtab muidugi palju energiat, aga heas mõttes. Nagu sportlane, et kui kaugele ta suudab jõuda.
Distsipliin on kõige tähtsam asi, mis jääb. Õpingute ajal tegin rangelt iga päev… kui ma ei maalinud, siis visandasin, kas või viis minutit. Sa pead kogu aeg olema selle laine, keerise sees. Kui sa lähed korraks välja - minu jaoks on see katastroof, kui ma kaks nädalat ei tee midagi, siis on õudselt raske tagasi sisse saada. See nõuab nagu mingit sisselülitamist. See on pühendumus, mille ma võtan endale, kohustus. Iseenda ees. Pead ise teadma, kui palju suudad, kui palju üldse tahad pühendada.
Ärkan õigel ajal, mul on kõik rütmid paigas, sest kui ma olen väga väsinud, siis ma ei jaksa füüsiliselt vaimset poolt sisse lülitada
Samas, päris hulluks ei tasu minna. Tervislikult. Ikkagi jätkata ja uskuda endasse. Hoida silma peal, mida keegi teine teeb. Iga päev hoida vaimu töös, toita seda. Tervislikes piireis. Võtan endale vabu päevi, jalutan, kõik need tavalised asjad. Väsinud peaga… mõnel õnnestub nii, et väsinud peaga, hullunud seisundis. Minul ei õnnestu. Ma pean päris korralikult tegema trenni, pea ja kael väsivad ära. Tuleb korralikult süüa, juua vett. Et keha jaksaks järge pidada sellega. Tean paljusid, kes teevad hullunult. See võib töötada, aga võib-olla mingi aja peale võivad sel olla tagajärjed. Inimesed on erinevad. Mina isiklikult arvan, et tervislikult. See on nagu sportlase jaoks vormi tegemine. Inimesel, kes ise ei ole loomingulise tegevusega kokku puutunud, võib jääda mulje, et kui on eriti ekspressiivsed tööd, siis on tegemist hullult ära aetud kunstnikuna. Aga tegelikult on see tihtipeale just väga distsiplineeritud, väga teadlik! Ärkan õigel ajal, mul on kõik rütmid paigas, sest kui ma olen väga väsinud, siis ma ei jaksa füüsiliselt vaimset poolt sisse lülitada. Jään haigeks.
ILMAENNUSTAJA, 2023. SEGATEHNIKA LÕUENDIL. 175 X 145 CM.
MARTA STRATSKAS
Alati on parem natuke vähem maalida ja rohkem mõelda. Kui ma lähen kaheksaks tunniks stuudiosse, siis see ei tähenda, et ma kogu selle aja maalin. Pool sellest ajast on mõtlemis-, süvenemisperiood – teen kavandeid, mõtlen, kuidas seda kombineerida… Maalimine iseenesest ei võta minu puhul nii palju aega, aega võtab see just, et kuidas ja mis. Ja siis muidugi see periood, kui maal on peaaegu valmis. Midagi pead juurde panema, midagi täiesti maha võtma. See nõuab ka seedimist. Lähed koju, mõtled, et kas see on õige mõte, vaatame, kuidas hommikul on. Vahel on hea maal teist pidi pöörata, mõtelda. Üle vehkimine, üle maalimine, see ei pruugi ka alati… Parem on rahulikult mõelda, katsetada. Vahel ma mõtlen, et maal on kohutav, ma ei taha seda näha. Pööran ringi, mõne aja pärast vaatan, et ohoo!
MARTA STRATSKAS
KUMMALINE KOLMIK, 2024. SEGATEHNIKA LÕUENDIL. 120 X 80 CM.
Eks mult on küsitud, et kuidas tulla, kuidas alustada seda elu. Kõige parem võimalus on erinevad stipendiumid, et kõigepealt vaadata paar kuud. See ei ole igaühe jaoks. Proovida vaikselt, anda endale aega. Kiiret pole kuhugi. Mul endal oli ka tunne, et kiire-kiire. Rahulikult vaatad, katsetad erinevaid…Praegu on nii head võimalused ülikoolides, lähed kasvõi vahetusüliõpilaseks. Siin-seal, igal pool saab käia. Vaadata, katsetada paar kuud. Kui meeldib, võib võtta ühendust. Eestlaste kogukond, Eesti kunstnike kogukond isegi – Berliinis see ei ole liiga suur, aga on olemas. Alati võib kirjutada, küsida. Inimesed ikka aitavad. Päris üksi kohvriga ei ole vaja kunagi kuhugi tulla.
MARTA STRATSKAS
TOGETHER FOREVER I, 2024. SEGATEHNIKA LÕUENDIL. 165 X 150 CM.
MARTA STRATSKAS
TOGETHER FOREVER II, 2024. SEGATEHNIKA LÕUENDIL. 104 X 94 CM.
MARTA STRATSKAS
TOGETHER FOREVER III, 2024. SEGATEHNIKA LÕUENDIL. 104 X 94 CM.
Maalikunstnik Marta Stratskase loominguga saab tutvuda kunstniku kodulehel: